Kus töötavad geoloogia eriala lõpetajad?
Pärast lõpetamist on geoloogiaharidusega spetsialistide töökohad seotud Eesti Geoloogiateenistuse, Maa-ameti, PRIA ja paljude geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute, geotehnika ning keskkonna uurimise ja kasutamisega tegelevate riiklike ning eraorganisatsioonidega. Sõltuvalt spetsialiseerumise suunast võivad meie lõpetajad tulevikus töötada näiteks välitöögeoloogi, geofüüsiku, hüdrogeoloogi, geokeemiku, keskkonnageoloogi, geoinformaatiku, maastikuökoloogi või andmeanalüütikuna.
Õpingute jätkamine magistriõppes võimaldab asuda tööle erialaspetsialistina maapõue tundmist nõudvatel erialadel. Tartu Ülikooli geoloogia magistriprogrammi lõpetajad töötavad näiteks omavalitsustes ja riigiasutustes spetsialistide ja maapõue alaste nõustajatena, keskkonnakaitses, ehituses, planeerimises ja konsultatsiooniettevõtetes. Samuti leiavad lõpetajad tööd nii haridusasutustes kui ka kodumaistes või rahvusvahelistes maapõueteemadega tegelevates organisatsioonides. Magistrikraadi omandamise järel on võimalik astuda geoloogia doktoriõppesse.
Siin saate tutvuda mõnede geoloogia eriala vilistlastega, kes tutvustavad oma praegusi töökohti ja räägivad ka sellest, kuidas ülikoolis õpitu nende igapäevatöös rakendust leiab.
Kellena töötad?
Töötan Kliimaministeeriumis maavarade osakonna juhatajana. Riiklikus plaanis on see meie valdkonnas üks vastutusrikkamaid ametikohti üldse. Kliimaministeerium tegeleb Eesti maapõuepoliitika kujundamisega ning maavarade uurimise ja kasutamise suunamise ning koordineerimisega. Kliimaministeeriumi haldusalas asub ka Eesti Geoloogiateenistus, kes aitab ministeeriumi maapõuealaseid suundi ellu viia.
Miks geoloogia?
Geoloogiat sattusin õppima tegelikult üsna juhuslikult. Nimelt valisin eriala selle järgi, kus oleksid mulle sobivad sisseastumiseksamid. Kuna keemia, matemaatika, füüsika ja kirjand tundusid mulle lihtsad, jäid valikusse geoloogia ja keemia. Keemia kukkus ära, kuna ma ei tahtnud õpetajaks saada. Valikuga olen rahul – geoloogia õppimine on andnud väga laia silmaringi ja tervikliku ning ratsionaalse lähenemise ümbritsevale. Ja kõiki inimesi, kes geoloogiat õppima tulid, ühendab siiani see ääretult suur ühtsustunne ja terviklik maailmapilt. Praegu olen enamasti tööga rahul, sest see on suur väljakutse, aga on paremaid ja halvemaid aegu. Eesti riigi maapõuepoliitika olulised otsused sõltuvad tihti minust ja mul pole võimalik vastutust kusagile mujale suunata – raske on see, et ma peaaegu ei tohi teha vigu, sest minu kompetentsist, kontaktidest ja asjaajamisest sõltub palju.
Mälestusi ülikooliajast
Ülikooli aeg oli kõige toredam aeg üldse… Meeldejäävaid seiku oli palju, enamus seostub värvika tudengieluga. Loengutest ja eksamitelt on meelde jäänud vähem. Üks tore juhtum oli petrograafia eksamil. Sain määramiseks mingi musta kivimi ja kuna musta värvi kivimeid on teadupärast palju, siis eeldas õppejõud, et see on kindlasti paras pähkel. Kui oli minu kord vastama minna, siis hakkas Juho Kirs kavala naeratusega mu vastust kuulama ja üllatus-üllatus! pakkusin õigesti. Tegemist oli karbonaatkivimiga. Juho uuris, et kuidas ma tean ja vastasin ausalt, et lõhna järgi. Selle peale nad kõik naersid. Nii Juho kui ka teised, kes ruumis oma vastamiskorda ootasid. Nimelt ei osanud keegi oodata, et karbonaatkivimit nii ka määrata saab. Aga minu arvates tal on selline karbonaadi lõhn!
Kellena töötad?
Kaitsesin Tartu Ülikooli geoloogia osakonnas nii bakalaureuse- (2007), magistri- (2009) kui doktorikraadi (2021) paleontoloogia erialal. Töötan praegu Eesti Loodusmuuseumi geoloogia kogu vanemkuraatorina. Peamiselt korrastan geoloogilisi kogusid ja vajadusel laenutan asjast huvitatud teadlastele eksemplare. Lisaks tööle kogudes hoian silma peal nii muuseumitöötajate kui ka kõigi meie kogude ohutusel ning õnnevolinikuna olen sõbralikult toetavaks õlaks ja heaks kuulajaks kõigile kolleegidele, kes seda vajavad. Vajadusel viin läbi ka geoloogiatunde erinevatele kooliastmetele.
Miks geoloogia?
Usun, et paleontoloogi eriala valimist mõjutas juba varajases lapsepõlves välja löönud kihk „loomakujulisi kivikesi“ noppida ja koju sahtlisse hoiule tuua. Võin öelda, et olen oma valikuga rahul. Ürgne elu ja maailm olid nii põnevad, tänapäevasest nii erinevad, samas ka nii sarnased, ja selles vallas jätkub tõenäoliselt aegade lõpuni materjali, mida uurida.
Mälestusi ülikooliajast
Ülikooli ajast võiks rääkida igasuguseid ägedaid lugusid. Siiski on siiani eriti südantsoojendavalt meeles üks õhtu baka ajast, vist looduse tundmise praksist. Peale pikka suvist praksipäeva istusime juba hämaraks kiskuval suveööl lõkke ääres. Keegi võttis viisijupi üles ja ühel hetkel laulsime juba mitmehäälselt „Mesipuud“. Ilus oli.
Kellena töötad?
Olen haruldaste muldmetallide rikastamise tehase labori juhataja. Igapäevaselt tegelen ma peamiselt geokeemiliste, kuid ka keskkonnakeemiast tuttavate analüüsimetoodikate arendamise ja rakendamisega, millest paljusid sai praktiseeritud ka ülikooliõpingute ajal.
Miks geoloogia?
Mulle on alati pakkunud huvi loodus ja Maa kui selline ning keemia. See huvi viis mind geokeemia valdkonna juurde. Just geokeemia on see “keel”, läbi mille on võimalik “lugeda” Maa ajalugu ja mõista, kuidas nii meie sinine planeet kui ka muud taevakehad toimivad ja on tekkinud. Nagu minu juhendaja ülikooliõpingute ajal on öelnud: "Vahe keemia ja geoloogia vahel on see, kust uuritav materjal pärineb”. Oma õpingute kestel tegelesin erinevates õppeastmetes erinevate suundadega ja olen oma valikutega äärmiselt rahul. Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia eriala on väga laiapõhjaline ja eriala sees on palju erinevaid suundi – nende kombinatsioonide väljundeid saan ma rakendada igapäevaselt nii oma töös kui ka Maa ja ilma mõistmisel. Ülikoolis omandatud teadmised ja oskused geokeemia valdkonnas on mind toonud ka minu tänasele tööpostile.
Mälestusi ülikooliajast
Kõige eredamad meenutused ülikooliajast on kindlasti seotud välipraktikate ja välitöödega nii Eestis kui kaugemal. Vahetu ja vaba suhtlus õppejõududega ning õhtused istumised lõkke ümber on see, mis kogu välitingimustes peetud õppetööst meelde jääb. Üheks eredaimaks meenutuseks on esimesed välismaised välitööd Indias, mille lõpuks sain mõneks ajaks ka hüüdnime „Incredible India“...