Kus töötavad keskkonnatehnoloogia eriala lõpetajad?

Pärast lõpetamist on keskkonnatehnoloogia spetsialiseerumisega spetsialistide töökohad seotud Kliimaministeeriumi, Keskkonnaagentuuri, PRIA, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse, Keskkonnaameti ja paljude keskkonnaseire ja -kaitse ning keskkonnamõjude hindamise ja auditeerimisega tegelevate riiklike ning eraorganisatsioonidega. Sõltuvalt spetsialiseerumise suunast võivad meie lõpetajad tulevikus töötada näiteks keskkonnakonsultandi, keskkonnamõju hindaja, vee- või õhukvaliteedispetsialisti, keskkonnainspektori, jäätmemajanduse spetsialisti, andmeanalüütiku, kaugseire spetsialisti või ökoloogilise taastamise projektijuhina.

Õpinguid saab jätkata magistriõppes Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli ingliskeelsel ühisõppekaval "Keskkonnajuhtimine kliimamuutuse tingimustes", mille lõpetajad töötavad erinevates valitsusasutustes, tööstuses, EL-i asutustes ja valitsusvälistes organisatsioonides. Samuti on võimalik karjääri teha rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu näiteks Maailmapank ja OECD. Magistrikraadi saamise järel on võimalik jätkata kas doktoriõppes või asuda tegutsema keskkonnajuhtimise valdkonnas.

Siin saate tutvuda mõnede keskkonnatehnoloogia eriala vilistlastega, kes tutvustavad oma praegusi töökohti ja räägivad ka sellest, kuidas ülikoolis õpitu nende igapäevatöös rakendust leiab.

Kellena töötad?

Töötan projektikoordinaatorina Läänemere Merekeskkonna Kaitse Komisjonis ehk HELCOMis ning olen spetsialiseerunud ohtlikele ainetele vesikeskkonnas. Praeguse projekti käigus testime näiteks PFAS-ide ja teiste mikrosaasteainete eemaldamist reoveest ning paneme koos rahvusvaheliste ekspertidega kokku head strateegiat, kuidas neid aineid paremini loodus- ja eriti merekeskkonnas määrata ja hinnata saaks.

Miks keskkonnatehnoloogia?

Valisin enda õpinguteks keskkonnatehnoloogia, kuna mind huvitas alati süsteemne arusaam sellest, mis meie ümber toimub. Hilisemate õpingute käigus sain ka aru, et antud eriala avab väga palju erinevaid väljakutseid, kuna võimaldab väga laia spetsialiseerumist. Ka rahvusvaheliselt on meie laiapõhjaline taust väga atraktiivne ükskõik millises keskkonnaga seotud valdkonnas.

Mälestusi ülikooliajast

Eks ülikooliaja suurimad meenutused on ikka seotud sõprade ja kursakaaslastega – koos käisime palju väljasõitudel ja ekskursioonidel, külastasime erinevaid ettevõtteid ning loomulikult oli ülikoolielus suur osa ka välipraktikumidel, kursapidudel ja muudel seiklustel. Eriti toredad olid iga-aastased tudengite sügis- ja kevadpäevad, parimad mälestused on öölaulupidudelt ja ööorienteerumistelt (mõlemad ikka Eestile kohaselt paduvihmas).

Kellena töötad?

Lõpetasin keskkonnatehnoloogia magistriõppe 2019. aastal ning töötan nüüd suurkliendihaldurina superkondensaatoreid arendavas ja tootvas Eesti ettevõttes Skeleton Technologies. Skeletoni üheks eesmärgiks on kaasa aidata kliimakriisi leevendamisele, pakkudes eri tegevusvaldkondade ettevõtetele energiasalvestusseadmeid, mis aitavad neil säästa kasutatavat elektrienergiat ning seeläbi vähendada ka CO2 heidet.

Kuidas aitavad keskkonnatehnoloogia õpingud sind su igapäevatöös?

Olgugi, et ma ei tööta igapäevaselt keskkonnateemade või teadustöö kallal ja olen osa hoopis müügiga tegelevast meeskonnast, andis keskkonnatehnoloogia (KKT) haridus mulle väga head põhiteadmised keskkonnas toimuvate protsesside ja nende juurpõhjuste kohta. KKT õpingud tekitasid minus harjumuse küsida kõige kohta alati vähemalt kolm korda “miks see just nii on?” – selle väga väärtusliku harjumuse võtan koolist lisaks saadud teadmistele kaasa.

Sisenedes pärast magistriõppe lõpetamist tehnoloogiasektorisse töömaastikule, tulid alguses väga suurel määral kasuks ka koolis 5 aasta jooksul läbitud keemia ja füüsikaga seotud õppeained. Superkondensaatorites on väga oluline roll täita nii keemial kui ka füüsikal ning koolist saadud põhjalikud teadmised aitasid valdkonnas tööle asudes sujuvalt joonele saada.

Minu igapäevatööd toetavad ka kõik õppeained, mis olid seotud energiamajanduse ja energia- ning geopoliitikaga, sest suhtlen igapäevaselt ülemaailmsete juhtivate elektrienergia võrguoperaatoritega ning transpordivaldkonna ettevõtetega. Mida paremini saan ma aru suurest pildist energiamajanduses ning kliimaprobleemide juurpõhjustest, seda pädevam olen ma ka enda igapäevatöös.

Mälestusi ülikooliajast

Ülikoolist jäävad mulle kindlasti kauaks meelde Vanemuise 46 ringauditooriumi püstise seljatoega kõvad pingid ning õppeaine, kus külastasime Eestis ettevõtteid, kellel oli enda reoveepuhasti. Siiani räägin oma mitte-keskkonnaharidusega sõpradele, et Kehrat või Kundat ma küll muidu palju külastanud ei ole, aga sealsete reoveepuhastitega olen kursis…

Kellena töötad?

Minu ametinimetus on projektijuht-konsultant ehk klassikaline omnivoor. Oma olemuselt pakume keskkonnaalast konsultatsiooni ettevõtte Keskkonnalahendused OÜ alt. Detailsemalt vesi, reovesi, puurkaevud ja -augud ning siis kõikvõimalik paberimajandus, mis hõlmab ühisveevärgi arengukavasid, projekte, rahastustaotlusi ja hankedokumente.

Miks keskkonnatehnoloogia?

Keskkonnatehnoloogia oli kuldne kesktee teoreetilise ja praktilise loodusteaduse vahel. Minu valdkond (vesi ja reovesi) jäi täpselt sinna keskele. Hea on näha ja teada sügavamat tausta ühe taristuliigi taga (ühisveevärk ja -kanalisatsioon). Eriti hea on osata valdkonnas kaasa rääkida ja planeerida selle toimimist.

Mälestusi ülikooliajast

Keskkonnatehnoloogia eriala on laia spektriga, mis omakorda tähendab, et õpingute jooksul kohtasid väga erineva taustaga inimesi (teoreetilised füüsikud ja füüsikalised keemikud, pilve-, mulla- ja kiviteadlased, ökoloogid, veeinsenerid). Meelde on jäänud kõik erinevad õppejõud ja juhendajad, õppivad loodusteadlased ning üldiselt toetav õppekeskkond. Nii öösel laboris higistamine, roomikuga rabas rallimine, maastikul radari vedamine kui ka reoveepuhasti aroomiteraapia - seda kõike teaduse nimel!