-
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondHumanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaatJakobi 2, r 116-121 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Ajaloo ja arheoloogia instituutJakobi 2 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Eesti ja üldkeeleteaduse instituutJakobi 2, IV korrus 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTFilosoofia ja semiootika instituutJakobi 2, III korrus, ruumid 302-337 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Kultuuriteaduste instituutÜlikooli 16 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Maailma keelte ja kultuuride instituutLossi 3 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0UsuteaduskondÜlikooli 18 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Viljandi kultuuriakadeemiaPosti 1 71004 Viljandi linn, Viljandimaa EST0Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitprofessorid0Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsendid0Sotsiaalteaduste valdkondSotsiaalteaduste valdkonna dekanaatLossi 36 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Haridusteaduste instituutJakobi 5 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Johan Skytte poliitikauuringute instituutLossi 36, ruum 301 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0MajandusteaduskondNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Psühholoogia instituutNäituse 2 50409 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0ÕigusteaduskondNäituse 20 - 324 50409 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Ühiskonnateaduste instituutLossi 36 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Narva kolledžRaekoja plats 2 20307 Narva linn, Ida-Virumaa EST0Pärnu kolledžRingi 35 80012 Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnumaa EST0Sotsiaalteaduste valdkonna emeriitprofessorid0Sotsiaalteaduste valdkonna emeriitdotsendid0Meditsiiniteaduste valdkondMeditsiiniteaduste valdkonna dekanaatRavila 19 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTBio- ja siirdemeditsiini instituutBiomeedikum, Ravila 19 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTFarmaatsia instituutNooruse 1 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTHambaarstiteaduse instituutL. Puusepa 1a 50406 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTKliinilise meditsiini instituutL. Puusepa 8 50406 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTPeremeditsiini ja rahvatervishoiu instituutRavila 19 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTSporditeaduste ja füsioteraapia instituutUjula 4 51008 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTMeditsiiniteaduste valdkonna emeriitprofessorid0Meditsiiniteaduste valdkonna emeriitdotsendid0Loodus- ja täppisteaduste valdkondLoodus- ja täppisteaduste valdkonna dekanaatVanemuise 46 - 208 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTArvutiteaduse instituutNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTGenoomika instituutRiia 23b/2 51010 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTEesti mereinstituutMäealuse 14 12618 Tallinn, Harjumaa EST0Füüsika instituutKeemia instituutRavila 14a 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTMatemaatika ja statistika instituutNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Molekulaar- ja rakubioloogia instituutRiia 23, 23b - 134 51010 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTTartu observatooriumObservatooriumi 1 61602 Tõravere alevik, Nõo vald, Tartumaa EST0TehnoloogiainstituutNooruse 1 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTÖkoloogia ja maateaduste instituutJ. Liivi tn 2 50409 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTLoodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitprofessorid0Loodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitdotsendid0Akadeemilise sekretäri tegevusvaldkondPersonaliosakondÜlikooli 18, ruumid 302 ja 304 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Finantsjuhi tegevusvaldkondRahandusosakondJakobi 4 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Kantsleri tegevusvaldkondInfotehnoloogia osakondUppsala 10 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0KantseleiÜlikooli 17 (III korrus) 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Kinnisvaraosakond0Turundus- ja kommunikatsiooniosakondÜlikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Arendusprorektori tegevusvaldkondEttevõtlus- ja innovatsioonikeskusNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Loodusmuuseum ja botaanikaaedVanemuise 46 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond0MuuseumLossi 25 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Rektori tegevusvaldkondRektoraadi bürooÜlikooli 18 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTSiseauditi bürooÕppeprorektori tegevusvaldkondÕppeosakondTeaduskoolUppsala 10 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTÜliõpilaskonna bürooÜlikooli 18b 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Õppimis- ja õpetamiskeskusLossi 36-401 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTTeadusprorektori tegevusvaldkondRaamatukoguW. Struve 1 50091 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTGrandikeskusRaekoja plats 9, III korrus 51004 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST
Kus töötavad keskkonnatehnoloogia eriala lõpetajad?
Pärast lõpetamist on keskkonnatehnoloogia spetsialiseerumisega spetsialistide töökohad seotud Kliimaministeeriumi, Keskkonnaagentuuri, PRIA, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse, Keskkonnaameti ja paljude keskkonnaseire ja -kaitse ning keskkonnamõjude hindamise ja auditeerimisega tegelevate riiklike ning eraorganisatsioonidega. Sõltuvalt spetsialiseerumise suunast võivad meie lõpetajad tulevikus töötada näiteks keskkonnakonsultandi, keskkonnamõju hindaja, vee- või õhukvaliteedispetsialisti, keskkonnainspektori, jäätmemajanduse spetsialisti, andmeanalüütiku, kaugseire spetsialisti või ökoloogilise taastamise projektijuhina.
Õpinguid saab jätkata magistriõppes Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli ingliskeelsel ühisõppekaval "Keskkonnajuhtimine kliimamuutuse tingimustes", mille lõpetajad töötavad erinevates valitsusasutustes, tööstuses, EL-i asutustes ja valitsusvälistes organisatsioonides. Samuti on võimalik karjääri teha rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu näiteks Maailmapank ja OECD. Magistrikraadi saamise järel on võimalik jätkata kas doktoriõppes või asuda tegutsema keskkonnajuhtimise valdkonnas.
Siin saate tutvuda mõnede keskkonnatehnoloogia eriala vilistlastega, kes tutvustavad oma praegusi töökohti ja räägivad ka sellest, kuidas ülikoolis õpitu nende igapäevatöös rakendust leiab.
Kellena töötad?
Töötan projektikoordinaatorina Läänemere Merekeskkonna Kaitse Komisjonis ehk HELCOMis ning olen spetsialiseerunud ohtlikele ainetele vesikeskkonnas. Praeguse projekti käigus testime näiteks PFAS-ide ja teiste mikrosaasteainete eemaldamist reoveest ning paneme koos rahvusvaheliste ekspertidega kokku head strateegiat, kuidas neid aineid paremini loodus- ja eriti merekeskkonnas määrata ja hinnata saaks.
Miks keskkonnatehnoloogia?
Valisin enda õpinguteks keskkonnatehnoloogia, kuna mind huvitas alati süsteemne arusaam sellest, mis meie ümber toimub. Hilisemate õpingute käigus sain ka aru, et antud eriala avab väga palju erinevaid väljakutseid, kuna võimaldab väga laia spetsialiseerumist. Ka rahvusvaheliselt on meie laiapõhjaline taust väga atraktiivne ükskõik millises keskkonnaga seotud valdkonnas.
Mälestusi ülikooliajast
Eks ülikooliaja suurimad meenutused on ikka seotud sõprade ja kursakaaslastega – koos käisime palju väljasõitudel ja ekskursioonidel, külastasime erinevaid ettevõtteid ning loomulikult oli ülikoolielus suur osa ka välipraktikumidel, kursapidudel ja muudel seiklustel. Eriti toredad olid iga-aastased tudengite sügis- ja kevadpäevad, parimad mälestused on öölaulupidudelt ja ööorienteerumistelt (mõlemad ikka Eestile kohaselt paduvihmas).
Kellena töötad?
Lõpetasin keskkonnatehnoloogia magistriõppe 2019. aastal ning töötan nüüd suurkliendihaldurina superkondensaatoreid arendavas ja tootvas Eesti ettevõttes Skeleton Technologies. Skeletoni üheks eesmärgiks on kaasa aidata kliimakriisi leevendamisele, pakkudes eri tegevusvaldkondade ettevõtetele energiasalvestusseadmeid, mis aitavad neil säästa kasutatavat elektrienergiat ning seeläbi vähendada ka CO2 heidet.
Kuidas aitavad keskkonnatehnoloogia õpingud sind su igapäevatöös?
Olgugi, et ma ei tööta igapäevaselt keskkonnateemade või teadustöö kallal ja olen osa hoopis müügiga tegelevast meeskonnast, andis keskkonnatehnoloogia (KKT) haridus mulle väga head põhiteadmised keskkonnas toimuvate protsesside ja nende juurpõhjuste kohta. KKT õpingud tekitasid minus harjumuse küsida kõige kohta alati vähemalt kolm korda “miks see just nii on?” – selle väga väärtusliku harjumuse võtan koolist lisaks saadud teadmistele kaasa.
Sisenedes pärast magistriõppe lõpetamist tehnoloogiasektorisse töömaastikule, tulid alguses väga suurel määral kasuks ka koolis 5 aasta jooksul läbitud keemia ja füüsikaga seotud õppeained. Superkondensaatorites on väga oluline roll täita nii keemial kui ka füüsikal ning koolist saadud põhjalikud teadmised aitasid valdkonnas tööle asudes sujuvalt joonele saada.
Minu igapäevatööd toetavad ka kõik õppeained, mis olid seotud energiamajanduse ja energia- ning geopoliitikaga, sest suhtlen igapäevaselt ülemaailmsete juhtivate elektrienergia võrguoperaatoritega ning transpordivaldkonna ettevõtetega. Mida paremini saan ma aru suurest pildist energiamajanduses ning kliimaprobleemide juurpõhjustest, seda pädevam olen ma ka enda igapäevatöös.
Mälestusi ülikooliajast
Ülikoolist jäävad mulle kindlasti kauaks meelde Vanemuise 46 ringauditooriumi püstise seljatoega kõvad pingid ning õppeaine, kus külastasime Eestis ettevõtteid, kellel oli enda reoveepuhasti. Siiani räägin oma mitte-keskkonnaharidusega sõpradele, et Kehrat või Kundat ma küll muidu palju külastanud ei ole, aga sealsete reoveepuhastitega olen kursis…
Kellena töötad?
Minu ametinimetus on projektijuht-konsultant ehk klassikaline omnivoor. Oma olemuselt pakume keskkonnaalast konsultatsiooni ettevõtte Keskkonnalahendused OÜ alt. Detailsemalt vesi, reovesi, puurkaevud ja -augud ning siis kõikvõimalik paberimajandus, mis hõlmab ühisveevärgi arengukavasid, projekte, rahastustaotlusi ja hankedokumente.
Miks keskkonnatehnoloogia?
Keskkonnatehnoloogia oli kuldne kesktee teoreetilise ja praktilise loodusteaduse vahel. Minu valdkond (vesi ja reovesi) jäi täpselt sinna keskele. Hea on näha ja teada sügavamat tausta ühe taristuliigi taga (ühisveevärk ja -kanalisatsioon). Eriti hea on osata valdkonnas kaasa rääkida ja planeerida selle toimimist.
Mälestusi ülikooliajast
Keskkonnatehnoloogia eriala on laia spektriga, mis omakorda tähendab, et õpingute jooksul kohtasid väga erineva taustaga inimesi (teoreetilised füüsikud ja füüsikalised keemikud, pilve-, mulla- ja kiviteadlased, ökoloogid, veeinsenerid). Meelde on jäänud kõik erinevad õppejõud ja juhendajad, õppivad loodusteadlased ning üldiselt toetav õppekeskkond. Nii öösel laboris higistamine, roomikuga rabas rallimine, maastikul radari vedamine kui ka reoveepuhasti aroomiteraapia - seda kõike teaduse nimel!
Stipendiumid
Doktoriõppe konverentsile oodatakse posterettekandeid
