Bakalaureuseõpe

Bakalaureuseõppes on geoloogia osakonnas võimalik õppida geoloogia ja keskkonnatehnoloogia õppekaval, kus õpitakse tundma looduskeskkondi, looduslike protsesside toimimist ning nendega kaasnevate probleemide lahendamist. Eriala jaguneb kaheks peaerialaks, mille vahel tudengid saavad valida 2. õppeaasta alguses, kui nad suunduvad kas geoloogia või keskkonnatehnoloogia suunale. Olenemata suunavalikust saavad õppekava lõpetanud teadmisi nii geoloogia kui ka keskkonnatehnoloogia alalt. Bakalaureuseõpe kestab 3 aastat ja selle jooksul läbitakse 180 EAP mahus õppeaineid.

Image

Mõlemad, nii geoloogia kui ka keskkonnatehnoloogia, on arvatavasti kõige mitmekülgsemad ja laiahaardelisemad erialad Tartu Ülikoolis üldse. Nad hõlmavad põhjalikke alusteadmisi reaalteadustest, loodusteadustest, infotehnoloogiast, seadusandlusest ja teadmisi ka sotsiaal- ning humanitaarteadustest. Kolme aasta jooksul tutvutakse erinevate valdkondadega: maapõue ehituse ja maavarade kaevandamisega, geoinformaatika, keskkonnakeemia ning -füüsikaga, erinevate keskkonnateemadega, nagu jäätmemajandus ja ökotehnoloogia. Mõlemad erialad on piirteadused, mis omavad nii praktilisi kui ka teaduslikke väljundeid paljudesse erinevatesse eluvaldkondadesse, alates igapäevasest kraaniveest kuni riikliku energeetikajulgeolekuni. 

Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia õpe Tartu Ülikoolis on väga praktiline. Lisaks loodusteaduslike alusteadmiste omandamisele on õppekavas labori- ja ettevõttepraktikad. Mõlemal erialal, aga eriti geoloogias, on suur osakaal välipraktikatel. Praktikad toimuvad nii Eestis kui ka välismaal ning annavad võimaluse loengutes õpitut vahetult kogeda ja praktiliselt rakendada, seda kõike erinevates looduslikes või ka tehnoloogilistes situatsioonides. Kaasaegses geoloogiahariduses on oluline koht ka rakendusgeoloogilistel ainetel.

Pärast lõpetamist on nii geoloogiaharidusega kui ka keskkonnatehnoloogia spetsialiseerumisega spetsialistide töökohad seotud Eesti Geoloogiateenistuse, Maa-ameti, Kliimaministeeriumi, keskkonnateenistuste, PRIA, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse, Keskkonnaameti ja paljude geotehnika, keskkonna uurimise ja kasutamise ning keskkonnamõjude hindamisega tegelevate riiklike ning eraorganisatsioonidega. Sõltuvalt spetsialiseerumise suunast võivad meie lõpetajad tulevikus töötada näiteks välitöögeoloogi, geofüüsiku, geokeemiku, keskkonnaspetsialisti, geoinformaatiku, maastikuökoloogi või andmeanalüütikuna. Tartu Ülikoolist saadav geoloogia ja keskkonnatehnoloogia alane haridus on maailmas konkurentsivõimeline ning meie vilistlased õpivad ja töötavad selle valdkonna ettevõtetes ja uurimisasutustes üle maailma - Rootsist, Soomest ja Norrast Saksamaa, Austraalia ning USA-ni. 

Vaata, kellena töötavad geoloogid ja keskkonnatehnoloogid

Erialaspetsialisti kvalifikatsiooni omandamiseks kummalgi peaerialal on üliõpilased oodatud jätkama magistriõpinguid geoloogias või keskkonnajuhtimises.