Projektid
Mineviku kliimarekonstruktsioonid aitavad mõista Maa süsteemide toimimist ning hinnata kliimamuutuste mõju biosfäärile. Antud projekti eesmärgiks on selgitada, kuidas toimus Ordoviitsiumi ajastul (443-487 mln a tagasi) üleminek kuumast kasvuhoonekliimast jääaega ja kuidas see mõjutas paleoelurikkuse dünaamikat Baltika paleokontinendil. Paleotemperatuuri rekonstrueerimiseks kasutame Baltikumi kivimites unikaalselt säilunud hapniku isotoopkoostist fosfaatsetes konodontides ning karbonaatsetes mineraalides, nn klombitud isotoop-termomeetrit ja sedimentoloogilisi tunnuseid. Kombineerides paleotemperatuuri trende muutustega süsiniku aineringes ning paleoelurikkuse andmetega valitud fossiilirühmade (kitiinikud, konodondid, ostrakoodid, skolekodondid) kohta, saame tuvastada kliima ja elustiku arengu vahelised seosed erinevates ökoloogilistes niššides. Projekt edendab settekivimite komponendipõhist analüüsimetoodikat ning annab uusi teadmisi Eesti maapõueressursside kohta.
Projekti periood 01.01.2023–31.12.2027. TÜ vastutav täitja: Tõnu Meidla, TÜ põhitäitjad: Leho Ainsaar, Aivo Lepland.
Muistsed settekivimid arhiveerivad viiteid varajase elu arengust ja geokeemilist teavet keskkonnamuutuste kohta läbi Maa ajaloo. Kuid pika geoloogilise aja jooksul, läbi mattumise, kulutuse, murenemise jms., kaasnevad setete füüsilised ja keemilised muutused, raskendavad kivimites salvestunud keskkonnainfo tõlgendamist. MESS projekti eesmärgiks on eristada algseid (bio)geokeemilisi signaale, mis salvestavad infot originaalse keskkonna kohta, hilisemate protsesside omadest, et usaldusväärsemalt tõlgendada traditsiooniliste (C, N, S) ja mittetraditsiooniliste (Fe) stabiilsete isotoopide trende iidsetes settekivimites. Selleks rakendab MESS eksperimentaalseid- ja väliuuringuid, et paremini mõista orgaaniliste ja inorgaaniliste ühendite vastastikuseid suhteid diageneetilises keskkonnas, loob uusi teadmisi elementide liikuvuse kohta mattumisel, arendab teadmisi geokeemiliste signaalide paremaks mõistmiseks ja edendab uudsete kõrgresolutsioon-analüüsimeetodite kasutust loodusteadustes.
Projekti periood 01.01.2024−31.12.2028. Vastutav täitja: Kärt Paiste, põhitäitjad: Martin Liira, Johannes Vind, Estida Vezi.
Projekti raames plaanitakse taastada Euroopas kokku 10 500 ha märgalasid ja luua head praktikad märgalade edasiseks taastamiseks. Projektis osaleb 32 partnerit 14 Euroopa riigist ning seda juhib Dublini Ülikooli Kolledž (UCD) Iirimaal. Eestist lööb kaasa neli partnerit: Tartu Ülikool, Eestimaa Looduse Fond, Riigimetsa Majandamise Keskus ja AS Tootsi Turvas.
Projekti periood 01.12.2021-30.11.2026. Meeskonna liikmed TÜ geoloogia osakonnas: Marko Kohv, Argo Jõeleht, Kristel Taits, Tiina Harak.
Projekti käigus tehakse ebapärlikarpide elupaikade taastamistöid, millega paralleelselt kasvatatakse ja viiakse jõkke üle 5000 ebapärlikarbi isendi. Tartu Ülikool seirab ebapärlikarbi elupaiku ja jälgib taastamistööde mõju.
Projekti periood 01.09.2021-31.08.2027. Meeskonna liikmed TÜ geoloogia osakonnas: Marko Kohv, Tiit Hang, Argo Jõeleht, Marko Puksing, Agnes Unt.
LIFE integreeritud projekti eesmärgiks on suurendada suutlikkust kohaneda kliimamuutuste mõjuga ja suurendada erinevate ökosüsteemide vastupanuvõimet muutuvas kliimas. Selleks luuakse ilmaprognoosimudeleid ja kliimaprojektsioone, arendatakse säästlikku veekasutust ning tegevuste keskmes on ka meie veekogud ja metsad. Projektil on kokku 17 partnerit.
Projekti periood 01.2023-02.2032. Meeskonna liikmed TÜ geoloogia osakonnas: Marko Kohv.
HORIZON projekti eesmärgiks on koguda ja jagada parimaid lahendusi maastiku loomuliku veesäilitusvõime suurendamiseks ning toetada kulutõhusate ja uuenduslike lahenduste kasutamist märgalade ning põhja- ja pinnaveesüsteemide veesäilitusvõime taastamiseks. Projekt aitab vähendada looduskatastroofide riski, parandada kliimamuutustega kohanemise võimet ja suurendada bioloogilist mitmekesisust.
Meeskonna liikmed TÜ geoloogia osakonnas: Marko Kohv ja Raul Paat.
Globaalne soojenemine, meretaseme tõus, tormisuse kasv ning ohtlike nihete kaskaadini viivate murdepunktide võimalikkus nõuab Maa süsteemi toimimise paremat mõistmist nii mineviku, oleviku kui tuleviku aspektides. Kuigi meteoroloogilised mõõteread on suhteliselt lühikesed, võimaldavad Läänemere idaosa loodeteta, kerkival rannikul leiduvad Holotseeni rannamoodustised ja setted dešifreerida mineviku tormisündmusi, pakkudes koos kliimatingimuste aegadeülese modelleerimisega unikaalset võimalust uueks läbimurdeliseks rannikumuutuste käsitluseks. Multidistsiplinaarse projekti eesmärk on luua uus kompleksne lähenemine, mis ühendab (1) kaasaegsete rannaprotsesside mõõtmis- ja modelleerimistulemused, (2) Holotseeni klimaatiliste ja geoloogiliste rannamuutuste indikaatorite analüüsi, (3) tuleviku tormisuse, meretaseme ning rannamuutuste modelleerimise, ja pakub eeldatavate negatiivsete arengustsenaariumite riski- ja kohanemisvõimaluste analüüsi.
Tegemist on koostööprojektiga Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi ja Ökoloogia ja maateaduste instituudi ning Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudi uurimisrühmade vahel.
Projekti periood 01.01.2022–31.12.2026
Vastutav täitja TÜ ÖMIs: Alar Rosentau, põhitäitjad: Tiit Hang ja Triine Nirgi.
EMODnet Geoloogia eesmärk on pakkuda ühtlustatud geoloogilist teavet Euroopa merealade kohta. Euroopa Komisjoni rahastatud projekt koondab 40 uurimisasutust 30 riigist, kus enamuse moodustavad Euroopa erinevate riikide geoloogiateenistused. Projekti käigus kogutakse ja ühtlustatakse erinevad mere- ja rannikualadega seotud geoloogilisi andmeid sh merepõhja geoloogia ja substraat, rannikute erosiooni kiirused, geoloogilised sündmused ja tõenäosused, maavarad ja veealused maastikud. Projekti keskendub avalikkusele kaasaegsete merepõhja geoloogiliste andmete ja teenuste pakkumisele. Tartu Ülikool osaleb EMODnet Geoloogia veealuste maastike teemarühma tegevustes.
Projekti periood 25.09.2021–24.09.2025
Vastutav täitja TÜ ÖMIs: Alar Rosentau
Põlevkivitööstuse tuhajäätmete taaskasutus on olnud madal ning ladestatud tuhajäätmete väärindamisega ei ole siiani praktiliselt üldse tegeletud. Käesoleva projekti peamine eesmärk on leida viisepõlevkivitööstuses ladestatud jääkmaterjalide kasutamiseks sekundaarse toormena kõrge lisandväärtusega sideainete ja ehitusmaterjalide tootmiseks.
Projekti rahastatatakse toetusmeetmest „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“.
Projekti kestus: 01.01.2024-30.04.2029
Vastutav täitja: Kalle Kirsimäe, põhitäitjad: Timmu Kreitsmann, Kärt Paiste, Peeter Paaver
Ida-Virumaa jäätmeladestud on mitmekesise päritolu, koostise ja arengulooga, mis raskendab nende kasutuselevõttu. Jäätmete koostise ja heterogeensuse süsteemsed uuringud võimaldavad tuvastada erinevaid kasutusvõimalusi keemiatööstuses, ehitusmaterjalide tööstuses, väetisetööstuses ning täitematerjalidena. Projekti üldiseks eesmärgiks on süsteemse lähenemise kaudu selgitada Ida-Virumaa tahkete jäätmete koostis ning hinnata parimaid võimalusi nende väärindamiseks. Selleks koostatakse ülevaade Ida-Virumaa tahketest jäätmetest, koostöös ettevõtetega viiakse läbi tahkete jäätmete koostise ja heterogeensuse uuringud ning leitakse võimalikud olemasolevaid kasutuslahendused jäätmete väärindamiseks nii keemiatööstuses kui ka ehitusmaterjalide tööstuses.
Projekti rahastatatakse toetusmeetmest „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“.
Projekti kestus: 01.01.2024-30.04.2029
Vastutav täitja: Riho Mõtlep, põhitäitjad: Peeter Somelar, Liisa Lang