Projektid
Mineviku kliimarekonstruktsioonid aitavad mõista Maa süsteemide toimimist ning hinnata kliimamuutuste mõju biosfäärile. Antud projekti eesmärgiks on selgitada, kuidas toimus Ordoviitsiumi ajastul (443-487 mln a tagasi) üleminek kuumast kasvuhoonekliimast jääaega ja kuidas see mõjutas paleoelurikkuse dünaamikat Baltika paleokontinendil. Paleotemperatuuri rekonstrueerimiseks kasutame Baltikumi kivimites unikaalselt säilunud hapniku isotoopkoostist fosfaatsetes konodontides ning karbonaatsetes mineraalides, nn klombitud isotoop-termomeetrit ja sedimentoloogilisi tunnuseid. Kombineerides paleotemperatuuri trende muutustega süsiniku aineringes ning paleoelurikkuse andmetega valitud fossiilirühmade (kitiinikud, konodondid, ostrakoodid, skolekodondid) kohta, saame tuvastada kliima ja elustiku arengu vahelised seosed erinevates ökoloogilistes niššides. Projekt edendab settekivimite komponendipõhist analüüsimetoodikat ning annab uusi teadmisi Eesti maapõueressursside kohta.
Projekti periood 01.01.2023–31.12.2027. TÜ vastutav täitja: Tõnu Meidla, TÜ põhitäitjad: Leho Ainsaar, Aivo Lepland.
Muistsed settekivimid arhiveerivad viiteid varajase elu arengust ja geokeemilist teavet keskkonnamuutuste kohta läbi Maa ajaloo. Kuid pika geoloogilise aja jooksul, läbi mattumise, kulutuse, murenemise jms., kaasnevad setete füüsilised ja keemilised muutused, raskendavad kivimites salvestunud keskkonnainfo tõlgendamist. MESS projekti eesmärgiks on eristada algseid (bio)geokeemilisi signaale, mis salvestavad infot originaalse keskkonna kohta, hilisemate protsesside omadest, et usaldusväärsemalt tõlgendada traditsiooniliste (C, N, S) ja mittetraditsiooniliste (Fe) stabiilsete isotoopide trende iidsetes settekivimites. Selleks rakendab MESS eksperimentaalseid- ja väliuuringuid, et paremini mõista orgaaniliste ja inorgaaniliste ühendite vastastikuseid suhteid diageneetilises keskkonnas, loob uusi teadmisi elementide liikuvuse kohta mattumisel, arendab teadmisi geokeemiliste signaalide paremaks mõistmiseks ja edendab uudsete kõrgresolutsioon-analüüsimeetodite kasutust loodusteadustes.
Projekti periood 01.01.2024−31.12.2028. Vastutav täitja: Kärt Paiste, põhitäitjad: Martin Liira, Johannes Vind, Estida Vezi.
Projekti raames plaanitakse taastada Euroopas kokku 10 500 ha märgalasid ja luua head praktikad märgalade edasiseks taastamiseks. Projektis osaleb 32 partnerit 14 Euroopa riigist ning seda juhib Dublini Ülikooli Kolledž (UCD) Iirimaal. Eestist lööb kaasa neli partnerit: Tartu Ülikool, Eestimaa Looduse Fond, Riigimetsa Majandamise Keskus ja AS Tootsi Turvas.
Projekti periood 01.12.2021-30.11.2026. Meeskonna liikmed TÜ geoloogia osakonnas: Marko Kohv, Argo Jõeleht, Kristel Taits, Tiina Harak.
Projekti käigus tehakse ebapärlikarpide elupaikade taastamistöid, millega paralleelselt kasvatatakse ja viiakse jõkke üle 5000 ebapärlikarbi isendi. Tartu Ülikool seirab ebapärlikarbi elupaiku ja jälgib taastamistööde mõju.
Projekti periood 01.09.2021-31.08.2027. Meeskonna liikmed TÜ geoloogia osakonnas: Marko Kohv, Tiit Hang, Argo Jõeleht, Marko Puksing, Agnes Unt.
LIFE integreeritud projekti eesmärgiks on suurendada suutlikkust kohaneda kliimamuutuste mõjuga ja suurendada erinevate ökosüsteemide vastupanuvõimet muutuvas kliimas. Selleks luuakse ilmaprognoosimudeleid ja kliimaprojektsioone, arendatakse säästlikku veekasutust ning tegevuste keskmes on ka meie veekogud ja metsad. Projektil on kokku 17 partnerit.
Projekti periood 01.2023-02.2032. Meeskonna liikmed TÜ geoloogia osakonnas: Marko Kohv.
HORIZON projekti eesmärgiks on koguda ja jagada parimaid lahendusi maastiku loomuliku veesäilitusvõime suurendamiseks ning toetada kulutõhusate ja uuenduslike lahenduste kasutamist märgalade ning põhja- ja pinnaveesüsteemide veesäilitusvõime taastamiseks. Projekt aitab vähendada looduskatastroofide riski, parandada kliimamuutustega kohanemise võimet ja suurendada bioloogilist mitmekesisust.
Meeskonna liikmed TÜ geoloogia osakonnas: Marko Kohv ja Raul Paat.
Globaalne soojenemine, meretaseme tõus, tormisuse kasv ning ohtlike nihete kaskaadini viivate murdepunktide võimalikkus nõuab Maa süsteemi toimimise paremat mõistmist nii mineviku, oleviku kui tuleviku aspektides. Kuigi meteoroloogilised mõõteread on suhteliselt lühikesed, võimaldavad Läänemere idaosa loodeteta, kerkival rannikul leiduvad Holotseeni rannamoodustised ja setted dešifreerida mineviku tormisündmusi, pakkudes koos kliimatingimuste aegadeülese modelleerimisega unikaalset võimalust uueks läbimurdeliseks rannikumuutuste käsitluseks. Multidistsiplinaarse projekti eesmärk on luua uus kompleksne lähenemine, mis ühendab (1) kaasaegsete rannaprotsesside mõõtmis- ja modelleerimistulemused, (2) Holotseeni klimaatiliste ja geoloogiliste rannamuutuste indikaatorite analüüsi, (3) tuleviku tormisuse, meretaseme ning rannamuutuste modelleerimise, ja pakub eeldatavate negatiivsete arengustsenaariumite riski- ja kohanemisvõimaluste analüüsi.
Tegemist on koostööprojektiga Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi ja Ökoloogia ja maateaduste instituudi ning Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudi uurimisrühmade vahel.
Projekti periood 01.01.2022–31.12.2026
Vastutav täitja TÜ ÖMIs: Alar Rosentau, põhitäitjad: Tiit Hang ja Triine Nirgi.
EMODnet Geoloogia eesmärk on pakkuda ühtlustatud geoloogilist teavet Euroopa merealade kohta. Euroopa Komisjoni rahastatud projekt koondab 40 uurimisasutust 30 riigist, kus enamuse moodustavad Euroopa erinevate riikide geoloogiateenistused. Projekti käigus kogutakse ja ühtlustatakse erinevad mere- ja rannikualadega seotud geoloogilisi andmeid sh merepõhja geoloogia ja substraat, rannikute erosiooni kiirused, geoloogilised sündmused ja tõenäosused, maavarad ja veealused maastikud. Projekti keskendub avalikkusele kaasaegsete merepõhja geoloogiliste andmete ja teenuste pakkumisele. Tartu Ülikool osaleb EMODnet Geoloogia veealuste maastike teemarühma tegevustes.
Projekti periood 25.09.2021–24.09.2025
Vastutav täitja TÜ ÖMIs: Alar Rosentau
Põlevkivitööstuse tuhajäätmete taaskasutus on olnud madal ning ladestatud tuhajäätmete väärindamisega ei ole siiani praktiliselt üldse tegeletud. Käesoleva projekti peamine eesmärk on leida viisepõlevkivitööstuses ladestatud jääkmaterjalide kasutamiseks sekundaarse toormena kõrge lisandväärtusega sideainete ja ehitusmaterjalide tootmiseks.
Projekti rahastatatakse toetusmeetmest „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“.
Projekti kestus: 01.01.2024-30.04.2029
Vastutav täitja: Kalle Kirsimäe, põhitäitjad: Timmu Kreitsmann, Kärt Paiste, Peeter Paaver
Ida-Virumaa jäätmeladestud on mitmekesise päritolu, koostise ja arengulooga, mis raskendab nende kasutuselevõttu. Jäätmete koostise ja heterogeensuse süsteemsed uuringud võimaldavad tuvastada erinevaid kasutusvõimalusi keemiatööstuses, ehitusmaterjalide tööstuses, väetisetööstuses ning täitematerjalidena. Projekti üldiseks eesmärgiks on süsteemse lähenemise kaudu selgitada Ida-Virumaa tahkete jäätmete koostis ning hinnata parimaid võimalusi nende väärindamiseks. Selleks koostatakse ülevaade Ida-Virumaa tahketest jäätmetest, koostöös ettevõtetega viiakse läbi tahkete jäätmete koostise ja heterogeensuse uuringud ning leitakse võimalikud olemasolevaid kasutuslahendused jäätmete väärindamiseks nii keemiatööstuses kui ka ehitusmaterjalide tööstuses.
Projekti rahastatatakse toetusmeetmest „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“.
Projekti kestus: 01.01.2024-30.04.2029
Vastutav täitja: Riho Mõtlep, põhitäitjad: Peeter Somelar, Liisa Lang
Projekti peamiseks eesmärgiks on uurida Hilis-Ordoviitsiumi ja vara-Siluri bioloogilise mitmekesisuse muutusi Eesti, Läti ja Leedu hea säilivusega fossiilse materjali põhjal ning analüüsida väljasuremise sündmustega seotud bioloogilisi ja keskkonnamuutusi. Peamiseks eesmärgiks on teha kindlaks faktorid, mis mõjutasid väljasuremise tõenäosust minevikus, kuid toimivad ka praegustes ökosüsteemides. Peamised esitatavad küsimused on järgmised: millised tegurid muudavad liigi haavatavaks väljasuremise poolt? Kuidas muutub liigi vastupidavus aja jooksul vastusena erinevatele kliimamuutustele? Millist rolli mängivad bioloogilised vastassuhted ja settekeskkonna ümbertöötlemine liikide vastupidavuses? Projekti tulemusena valmib detailne mudel, mis kirjeldab Ordoviitsiumi lõpu ja Irevikeni sündmuste mõju erinevatele organismirühmadele ja kogu ökosüsteemile tervikuna.
Projekti kestus: 01.01.2025−31.12.2029
Vastutav täitja: Oive Tinn, põhitäitjad: Olev Vinn, Liisa Lang
Projekt toetab Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (WE RBMP, 2022-2027 a.) elluviimist, tõhustades veeraamdirektiivi rakendamist Eesti kolmest vesikonnast suurimas. WE veemajanduskava üldeesmärk on kaitsta ja parandada pinna- ja põhjavee ökoloogilist seisundit, parendada säästvat veekasutust ning toetada põua- ja üleujutusohtude leevendamist. Kooskõlas veemajanduskava eesmärkidega pakub käesolev projekt välja võimalusi uudsete meetodite ja otsustusi toetavate lahenduste laialdasemat kasutuselevõttu vesikonna paremaks majandamiseks.
Projekti kestus: 01.01.2025−31.12.2033
Meeskonna liikmed TÜ geoloogia osakonnas: Enn Karro, Argo Jõeleht, Raul Paat
Uuringu eesmärk on kaardistada uued tehnoloogilised võimalused ning määrata kriteeriumid erinevat tüüpi vertikaalsete maasoojussüsteemide rajamiseks ja kasutamiseks, läbi viia selleks katsetestid nende süsteemide mõju hindamiseks põhjavee kvaliteedile ja temperatuurile ning anda uute teadmiste abil sisend seadusandluses veekaitsenõuete muutmiseks. Uuringu tegevus suurendab ka teadmisi põhjaveest kui maasoojuse kandjast selle majandusliku kasutamise eesmärgil ja erinevate kivimkihtide soojusjuhtivusest.
Projekti kestus: 15.11.2024−02.11.2026
Vastutav täitja: Argo Jõeleht, põhitäitjad: Raul Paar, Juulia-Gabrielle Moreau
Projekti eesmärgiks on teostada Uus-Kiviõli kaevanduse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse põhjaveetasemete ning Hirmuse ja Purtse jõgede vooluhulga seiret vastavalt kaevanduste seirekavale.
Projekti kestus: 01.07.2024−28.02.2026
Vastutav täitja: Argo Jõeleht, põhitäitja: Raul Paat
Kurtna-Vasavere veehaarde kehtestatud veevarud ületavad mahtu, mis oleks vajalik piirkonnas olevate Natura järvede kaitse eesmäkide tagamiseks. Uuringu eesmärk on leida parim võimalik alternatiiv uue veehaarde rajamiseks lähtudes nii majanduslikest kui ka keskkonnamõjudest.
Projekti kestus: 26.06.2024−30.06.2025
Vastutav täitja: Argo Jõeleht, põhitäitjad: Enn Karro, Raul Paat
Ühiskondlik ja majanduslik surve uute jäätmevabade ja CO2 neutraalsete tehnoloogiate osas on jätkuvalt suur ning toormejulgeolekukontekstis peavad mineviku prügilatest saama tuleviku maardlad. Kavandatava uurimisprojekti eesmärk on mineraalsete jäätmevoogude kompleksne väärindamine, mis toimub läbi jäätmepõhisteehitusmaterjalide ja kriitilise toormeressursi arendamise ning karboniseerimistehnoloogiatel põhineva süsinikujalajälje vähendamise.
Projekti kestus: 01.06.2024−31.05.2028
Vastutav täitja: Peeter Paaver
Eesti Geoloogiateenistus viib perioodil 2023-2025 läbi fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringut, mille üheks eesmärgiks on hinnata kaasnevate maavarade väärindamise potentsiaali. Eesti geoloogilisest ehitusest tulenevalt paiknevad fosforiidikihi kohal mitu erinevat kivimikeha, mis võiksid olla potentsiaalseks toormeks. Fosforiidi kohal levivad ehituslubjakivi, U- ja V-rikas graptoliitargiliit ning K-rikas glaukoniitliivakivi. Töö eesmärkideks on (1) hinnata mehhaanilise aktiveerimise mõju glaukoniidi terade struktuurile, 2) määrata mehhaaniliselt aktiveeritud glaukoniidi keemiline koostis ning 3) hinnata erinevate kasulike ja/või potentsiaalselt kahjulike komponentide leostuvust.
Projekti kestus: 07.05.2024−30.06.2025
Vastutav täitja: Peeter Somelar
Põhjavesi on paljudes piirkondades peamine joogivee allikas. Projekti eesmärk on leida lahendusi kuidas hinnata põhjavee ressursse võimalikult täpselt aladel, kus napib kohapealset andmestiku. Projekti hüpotees on, et hüdrogeoloogiliste mudelite integreerimine satelliit- ja maapõhiste andmetega suurendab kaugseireteabe eraldusvõimet, võimaldades detailselt ennustada põhjavee varude ja voolusuundade muutusi, sealhulgas piiriülestel aladel.
Projekti kestus: 01.04.2024−31.03.2026
Vastutav täitja: Argo Jõeleht, põhitäitjad: Raul Paat, Magdaleena Männik, Marlen Hunt
Töö tulemusena kogutud andmestik annab uue ülevaate Eesti kaitsealustest karpvähiliste liikidest. Võimatu pole uute kaitsealuste liikide lisamine ning mõnede liikide ohustatuse taseme muutumine või ohustatuse nimistust välja arvamine. Lisaks võivad kaasneda uute liikide dokumenteeringud, mida varempole Eesti kirjeldatud. Kaasaajastatud informatsioon selgitab karpvähiliste liikide elukeskkonna karakteristikud ning on võimalik anda hinnang ajas toimunud muutustest keskkonnas, kuna varasemate ja praeguse uuringu ajaline vaheperiood on mitukümmend aastat. Inventuur parandab karpvähiliste liikide taksonoomilisi nimetusi. Andmestikku saab kasutada ka teaduspublikatsioonide koostamisel, geneetiliste uurimuste teostamiseks. Kaasajastatud informatsioon andmebaasides annab võimaluse tutvuda meie ostrakoodifaunaga ka rahvusvahelistel töörühmadel.
Projekti periood:
Vastutav täitja: Kadri Sohar
Projektis uuritakse ja arendatakse keemilise ringgaasistuse (KRG) protsessi kui uudset CO2 püüdmistehnoloogiat põlevkivi ja biomassi väärindamiseks keemiatööstuse ja ehitusmaterjalide tooraineks. Antud projekti peaeesmärgiks on uurida selle protsessi rakendatavust paralleelselt keemiatööstusele gaasiliste produktide (eelkõige H2) ja tsemenditööstusele sobiva sideaineliste omadustega täitematerjali tootmiseks, et tagada põlevkivi täielik kasutamine.
Projekti periood: 01.03.2024−31.12.2028
Vastutav täitja: Peeter Somelar, põhitäitja: Riho Mõtlep
Projekti eesmärgiks on selgitada kriitiliste metallide maagistumisvööndite esinemine Eesti maapõues sünteesides geokeemia-mineraloogia-geofüüsika uuringud juhendatud masinõppe/tehisaru analüüsiga. Projekti fookuses on strateegilise tähtsusega haruldaste ja/või hajutatud kõrgtehnoloogiliste metallide nagu Li, Ni, Cu, Co ja REE-de levik. Uuring viiakse läbi vahetus koostöös Eesti Geoloogiateenistusega ning projekti tulemusena luuakse, esiteks, metallogeneesi uuringute kompetents ja kindlustatakse kraadiõppurite kaasamisega valdkonna järelkasv; teiseks, selgitatakse olemasolevate puursüdamike geokeemilis-mineraloogiliste uuringute ja geofüüsikaliste signatuuride analüüsi ning juhendatud masinõppe integreerimisega selliste kriitiliste tehnoloogiliste toormete leviku potentsiaal Eesti kristalses aluskorras ning nende võimalik majanduslik olulisus.
Projekti kestus: 01.03.2024−31.12.2028
Vastutav täitja: Kalle Kirsimäe, põhitäitjad: Johannes Vind, Timmu Kreitsmann, Alvar Soesoo
Ligikaudu 2,4–2,3 miljardit aastat tagasi toimunud Suur Hapnikusündmus tähistab Maa geoloogilises ajaloos seda hetke, kui Maa atmosfääris hakkab esmakordselt akumuleeruma vaba hapnik. Oksüdeeriva atmosfääri tekkimine käivitas põhimõttelised muutused Maa aineringete toimimises. Selle üheks silmatorkavaimaks väljenduseks oli arvatavalt suurima amplituudi ja kestusega globaalne süsiniku-aineringe häiring, mida tuntakse Lomagundi-Jatuli Sündmusena. Selle sündmuse olemus, tekkepõhjused ning tulemid on olnud läbi kümnendite terava teadusliku arutelu allikaks. Käesoleva projekti eesmärgiks on kontrollida meie hüpoteesi, et Lomagundi-Jatuli sündmus kui selline ei väljenda erinevalt seniarvatust globaalse maailmamere süsiniku-ringe muutust, vaid oli spetsiifiliselt seotud just sellel ajaperioodil esmakordselt laialdaselt tekkivate madalmere settekeskondade kujunemisega ja neid ökoloogilisi nišše hõlvanud biomatte moodustavate fotosünteesivate tsüanobakterite vohamisega.
Projekti kestus: 01.01.2024−31.12.2028
Vastutav täitja: Kalle Kirsimäe, põhitäitjad: Kaarel Lumiste, Kaarel Mänd, Päärn Paiste, Kairi Põldsaar
Tippkeskuse eesmärk on edendada innovatsiooni ringmajanduses, keskkonnasõbralikku ja kohalikku ressurssi vajavate tehnoloogiate uurimise ning ühiskonna teadlikkuse tõstmise kaudu. Neljas töörühmas on järgmised uurimissuunad. Strateegilise mineraalse toorme rühm kaardistab kriitilisi materjale ja sekundaarseid ressursse jäätmevoogudes, et neid eraldada ja taaskasutada, minimeerides kahjulike jäätmete hulka. Süsiniku-põhise toorme töörühm arendab rohekeemial põhinevaid meetodeid võtme-kemikaalide ja taaskasutatavate plastide jaoks, hinnates ka nende keskkonnamõju. Ringsete tehnoloogiate tööstussiirde rühm fokusseerub skaleerimist võimaldavatele tehnoloogiatele vähendades jäätmeid ja edendades ringlussevõttu, käsitledes ka veepuhastust. Ringmajanduse ärirakenduste ning modelleerimise analüüsi rühm analüüsib jätkusuutlikke ärirakendusi ning toormete väärtusahelaid. Tippkeskuse interdistsiplinaarsus aitab luua Eestile ja Euroopale vajalikke ringmajanduslikke lahendusi.
Projekti kestus: 01.01.2024−31.12.2030
Tartu Ülikool on projekti kaasatud partner, vastutav täitja: Kalle Kirsimäe
Puhatu kaitseala raba seisundi seire eesmärk on tuvastada Narva karjääri võimalik mõju Puhatu looduskaitsealale ja määrata, millal on vajalik Enefit Power AS poolt täiendavate leevendusmeetmete kasutuselevõtt.
Projekti kestus: 01.07.2023−30.06.2026
Vastutav täitja: Argo Jõeleht, põhitäitjad: Marko Kohv, Raul Paat