Eestist leitud uus fossiililiik nimetati Tartu Ülikooli geoloogia-mineraloogiaprofessori Kalle Kirsimäe järgi

Eestis avastatud ja teadusele seni tundmatu 455 miljoni aasta vanune fossiililiik sai akadeemik Kalle Kirsimäe järgi nime Kuckerichnus kirsimaei.

Eesti teadlased Olev Vinn Tartu Ülikoolist ja Ursula Toom Tallinna Tehnikaülikoolist uurisid hiljuti koos USA ja Saksamaa kolleegidega Eesti põlevkivi ning selles leiduvaid 455-460 miljoni aasta vanuseid kivistisi. Uuringu all olid nii ürgsed kivistunud organismid kui ka erinevad ammuse elutegevuse jäljed.

Image

Avastati ka teadusele seni tundmatu uus liik, mis nimetati Tartu Ülikooli geoloogia-mineraloogiaprofessori, akadeemik Kalle Kirsimäe auks Kuckerichnus kirsimaei'ks (vt fossiili fotol). Autorid tõstsid esile Kirsimäe Maa varase ajaloo ning atmosfäärihapniku tekke pikaaegseid ning olulisi uuringuid.

Vinni ja kolleegide uuringu laiemad järeldused räägivad Ordoviitsiumi ajastul (umbes 485 kuni 443 miljonit aastat tagasi) aset leidnud mereorganismide mitmekesisuse kiirest kasvust madalamatel taksonoomilistel tasemetel. Tegemist on evolutsioonilise sündmusega, mis koos sellele eelnenud „Kambriumi plahvatusega“ (umbes 500 miljonit aastat tagasi) on üks kahest kõige olulisemast sündmusest mereelustiku arengus Maa ajaloos.

Käesolevas uuringus leidsid Vinn ja kolleegid, et Ordoviitsiumi elustiku mitmekesistumise sündmus on jäädvustatud ka Eestis leiduvatesse sama vanusega kivimitesse. Antud juhul uuriti eeskätt Kukruse lademe kivimeid, mille hulka kuuluvad ka meie põlevkivikihid. Uuringus täheldati neis kivimeis mereorganismide fossiilide rohkuse ja liigilise arvukuse kasvu, seal hulgas uute liikide ilmumist, mis annab selget tunnistust Ordoviitsiumi „sündmusest“ ka meie piirkonnas.  

Tutvu uuringuga.