Lõputööteemad

Kesk-Ordoviitsiumi Pakri kihistu kivimitest (nn Osmussaare Breccia) on väidetavalt leitud meteoriidi tabamuse tõttu deformeerunud kvartsi terasid - terad, milles esinevad nn PDFid ehk Planar Deformation Features. Sama vanadest kivimitest Rootsis, mida esindab eriskummaline "Täljstein" kiht, on avastatud hüppeline L-kondriitsete mikrometeoriitide ja kosmiliste kromiiditerade arvukuse kasv setetes võrreldes sellele eelnevate vanemate kivimitega. Täljsteini kihi settimise aega on seotud Maa meteoriitse pommitamisega pärast suurt L-kondriitse meteoriidi plahvatust meie päikesesüsteemis. Käesoleva töö eesmärgiks on täpsustada ja kinnitada PDFide olemasolu Osmussaare bretšas ning uurida lähemalt veel teisigi samavanuselisi kivimeid - nt Loobu kihistut Põhja- ja Kesk-Eestis ning Šakyna setteid Lätist. Töö eeldab üksikuid välitöid (nt proovide kogumine puursüdamikest Arbaveres), aga enam laboratoorseid töid (nt kivimite lahustamine) ning kannatlikku valgusmikroskoobiga töötamist (võimalike PDF'idega kvartsiterade ja kromiiditerakeste välja otsimine materjalist) ja ka õhikute uurimist ja fotografeerimist.

Juhendaja: Kairi Põldsaar (kairi.poldsaar@ut.ee)

Pakri kihistu levib kitsa vööndina Loode-Eestist Hiiumaani ning sealt edasi ilmselt kuni Rootsi rannikuni. See settekiht on tekkinud Kesk-Ordoviitsiumis, Darriwili eal. On arvatud, et tegemist on ühega vähestest tollest ajast säilinud kõrge veeenergiaga rannikulähedastest faatsiestest. Ometi on selle settekeha tekkimisega seotud mitmed tänini lahendamata küsimused - näiteks seostuvad sellega Osmussaare bretšad, millest on leitud impaktmarkereid ning mida on omakorda seostatud nii võimaliku meteoriidiplahvatuse kui ka suuremat sorti maavärinaga siinses piirkonnas. Ühtlasi langeb Pakri kihistu tekkimise aeg kokku mitmete teiste settesündmustega Baltoskandia piirkonnas, mida seostatakse maavälise asteroidi plahvatuse ning sellele järgnenud meteoriidisajuga Maale. Käesoleva uuringu eesmärgiks on kaardistada Pakri kihistus esinevad primaarsed settelised struktuurid Põhja-Eesti klindiastangul Pakri poolsaare paljandites. Kirjeldatud settestruktuuride põhjal rekonstrueeritakse kihistu tekkimise aegsed settimistingimused. Nood omakorda annavad võimaluse laiemateks üldistusteks Darriwili aegsete keskkonnasündmuste interpreteerimisel Baltoscandia piirkonnas. Töö eeldab 1-2 korral välitööde tegemist Pakri poolsaarel.

Juhendaja: Kairi Põldsaaar (kairi.poldsaar@ut.ee)

Eesti Geoloogiateenistuse südamikeskänneriga on mõõdetud mitmeid aluskorra aluseliste kivimite intervalle, mis sisaldavad kõrgendatud nikli sisaldusi. Lõputöö käigus analüüsitakse statistiliselt skänneri andmeid ning teostatakse kivimite petrograafilised, mineraloogilised ja geokeemilised analüüsid, et selgitada mineralisatsiooni olemust.

Juhendaja: Johannes Vind (johannes.vind@egt.ee)

Uurimistöö käigus teostatakse võrdlevad analüüsid, kuivõrd usaldusväärselt saab kristalsete ja settekivimite südamikes määrata kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt mineraalsete faaside esinemist infrapuna-spektromeetriga. Võrdluskatsed tehakse röntgen-difraktsioonanalüüsi abil.

Juhendaja: Johannes Vind (johannes.vind@egt.ee)

Tartumaa põhjavees on teatud veehaaretes varasemalt tuvastatud kõrged arseeni sisaldused, mida on seostatud Narva lademe karbonaatsetest kivimitest leostuva arseeniga. Arseeni päritolu on seni aga välja selgitamata. Uurimistöö käigus analüüsitakse käsi-XRF seadmega Torma puuraugu karbonaatseid kivimeid ning võetakse proovid petrograafilise ja geokeemilise iseloomustamise tarbeks.

Juhendaja: Johannes Vind (johannes.vind@egt.ee)

Bakalaureusetöö käigus kaardistatakse Maa-ameti aerolaserskannerimise (LiDAR) kõrgusandmete alusel Eesti maismaal leiduvad oosisüsteemid ning analüüsitakse nende morfoloogilisi parameetreid. Projekt on osaks suuremast uuringust, kus sarnase metoodika alusel uuritakse ooside erinevaid morfoloogilisi parameetrid Skandinaavia jäätumise erinevates piirkondades ja geoloogilistes tingimustes Poolas, Baltikumis ja Soomes. Selle kaudu loodetakse saada uut teavet Skandinaavia mandriliustiku sulavete liikumiste kohta regioonis. Projekti edukaks läbiviimiseks on vajalik mõne GIS-i tarkvara (nt ArcGIS, QGIS või MapInfo) tundmine. Uurimistöö käigus on võimalik omandada sügavamaid teadmisi geomorfoloogilisest analüüsist ning rasterandmete töötlemisest.

Juhendajad: Alar Rosentau (alar.rosentau@ut.ee) ja Tiit Hang (tiit.hang@ut.ee)

Kivimkihtide ajaline ning ruumiline paiknemine Eesti aluspõhjas on fundamentaalne baasteadmine igale geoloogilisele tööle, nii maavarade uuringutel kui teadusprojektides. Kambriumi ja Ordoviitsiumi piirikihid moodustab Eestis Kallavere kihistu, mis Põhja-Eestis sisaldab Eestis leiduvat fosforiiti. Seda kihistut on detailselt uuritud avamusel (Põhja-Eesti klindil ja selle vahetus läheduses) ja fosforiidimaardla erinevate plokkide piires. Kallavere kihistu vanus klindist ja Rakvere maardlast eemalt on hetkel määratud subjektiivselt ning täpsem biostratigraafiline informatsioon puudub.  

Käesoleva uuringu käigus kogutakse vajalikud Kallavere kihistu liivakivide proovid olemasolevatest puursüdamikest Kesk-Eestis ning määratakse biostratigraafiliselt (konodontide järgi) Kallavere kihistu vanus. Tulemus täiendab stratigraafilisi teadmisi Eesti aluspõhja kivimkihtidest, parandab kivimüksuste korrelatsiooni ja Eestis koostavate geoloogiliste kaartide kvaliteeti.  

Välitööd: Arbavere puursüdamike hoidla. Puursüdamike kirjeldamine, proovide võtmine. 2023 aasta jooksul. 

Laboritööd ja andmetöötlus Chemicumis: sedimentoloogia laboris kogutud proovide töötlus, andmete (määrangute) kogumine ning analüüs (mikroskoobi all), vajadusel fotografeerimine skaneeriva elektronmikroskoobiga. Tööde teostamine algab proovide võtmisega välitöödel, esimesel võimalusel. 

Juhendajad: Tõnn Paiste (tonn.paiste@ut.ee) ja Tõnu Meidla (tonu.meidla@ut.ee) 

EGT on puurinud fosforiidikihindisse mitmeid puurauke ja neist määranud mahukaalu ja poorsust laboratoorselt. Nende väärtuste mõõtmine on tehniliselt keerukas, sest puursüdamik on habras ja puruneb kergesti. Seetõttu ei saa igalt poolt mõõtmiseks sobilikke proove koguda. Geofüüsika gamma-gamma sond on võimeline mõõtma poorsust ja mahukaalu puuraugus. Fosforiidi puhul raskendab puuraugust mõõtmist asjaolu, et varisemise vältimiseks on puurauk manteldatud plassmassist toruga.

Töö käigus teostaks üliõpilane gamma-gamma sondiga mõõtmisi ajutistes seirekaevudes. Olemasoleva laboriandmete põhjal töötatakse välja korrelatsiooni valemid ning antakse hinnang meetodi sobivusele fosforiidi uuringutes. Tugeva korrelatsiooni leidmisel labori andmestiku ja geofüüsikaliste mõõtmiste vahel võimaldab tulevikus vähendada vajalike laboriproovide arvu ning suurendada mõõtmistihedust.

Lähtuvalt töö iseloomust on üliõpilasel vaja huvi geofüüsikaliste mõõtmiste põhimõtete omandamiseks.

Juhendajad: Siim Tarros (siim.tarros@egt.ee), Lauri Joosu (lauri.joosu@egt.ee)

Projekti käigus  tehakse Suures Taevaskojas olevatest paljanditest 3D mudelid nii fotodest (fotogramm-meetria) kui ka laserskänneriga. Magistri tasemel lisame juude võrdluse 2015-2016 mudelitega ning geoloogilise interpretatsiooni. Lisaks Taevaskojale on varasemaid mudeleid olemas ka teistes Lõuna-Eesti paljanditest. Neid saab uuringusse juurde võtta, et iseloomustada laiemalt liivakivipaljandite muutumist. 

Juhendaja: Marko Kohv (marko.kohv@ut.ee)

Ligikaudu 2-km läbimõõduga ümar Mustanina magnetanomaalia paikneb samanimelise küla lähedal Kirde-Eestis. Uuringu käigus (nädalapäevad välitöid) koostatakse anomaalia kaardid maapealse magnetomeetrilise kaardistamise ja drooni abil teostatava kaardistamise abil. Tulemusi võrreldakse riikliku aeromagnetilise kaardi andmetega. Magistritasemel töö puhul lisandub magnetomeetrilisele kaardistamisele Mustanina anomaalia geoloogilise interpretatsiooni koostamine.

Juhendajad: Jüri Plado (juri.plado@ut.ee) ja Marko Kohv (marko.kohv@ut.ee)

Norrsarvlaxi umbes 25 km2 suurune ksenoliit paikneb Lõuna-Soomes Viiburi rapakivimassiivi lääneosas. Ksenoliidi näol on tegemist on Svekofennia (1,8-1,9 miljardit aastat) aluskorrakivimite fragmendiga oluliselt nooremas (1,62-1,65 miljardit aastat) rapakivimassiivis. Töö käigus mõõdetakse üksikutes kohtades magnetvälja tugevust, mille kaudu osundatakse rajatavate kaevete asukohtadele ja võetakse proovid. Välitöödele järgneb proovide füüsikalise omaduste mõõtmine petrofüüsika laboris. Tööde lõpp-eesmärk on iseloomustada ksenoliidi päritolu, geoloogilist ajalugu ja maagigeoloogilist potentsiaali. Bakalaureusetöö puhul piirdutakse ühe "kõik kulud kaetud" välitöönädalaga (19. - 25. oktoober 2023), magistritöö puhul peab arvestama lisanduva mõne-nädalase välitööga 2024. aasta hooajal. Lõputöö võib koostada nii eesti kui inglise keeles.

Juhendajad: Jüri Plado (juri.plado@ut.ee) ja Krister Sundblad (Soome)

Pudisoo jões Lahemaal on probleemiks väärtuslike jõeelupaikade mattumine peenemate setete alla. Nende setet kinnipüüdmiseks on juba rajatud mitmed settepüüdurid ja voolusuunajad. Uuringu ülesandeks on droolie kinnitatud laserskänneri ja välitööde abil mõõta nende rajatud struktuuride efektiivsust ja jälgida ka teadaolevaid erosiooni tulipunktide jõe kallastel. See uuring on üks osa suuremast Pudisoo jõe seireprojektist.

Juhendaja: Marko Kohv (marko.kohv@ut.ee)

The treatment of nitrogen-rich wastewater using the alternative anaerobic ammonium nitrogen oxidation process is energy efficient, enabling 50% lower energy consumption. Without proper controlling this process, nitrogen removal is limited at high levels of pharmaceutical residues. The aim of the thesis is to investigate how to apply the nitrogen removal process for effective water management in biofilm systems with the use of polyethylene carriers.
The amount of laboratory work is about 60%. Laboratory work takes place in the wastewater laboratory of Colloidal and Environmental Technology (Ravila 14a, 5th floor, 5055). During the laboratory work, tests measuring the rate of nitrogen removal are performed in the reactor and as batch tests. The main parameters to be determined are: NH4+-N, NO2--N, NO3--N, redox, pH, dissolved oxygen, pharmaceuticals.
Thesis topic belongs to European Commission Horizon project „Improving quality of BSR waters by advanced treatment processes“.

Juhendaja: Ivar Zekker (ivar.zekker@ut.ee)

Lämmastikurikaste reovete käitlus alternatiivsel anaeroobse ammoniumlämmastiku oksüdatsiooni protsessil on energiaefektiivne võimaldades 50% väiksemat energiakulu. Antud protsessi juhtimisel kõrgetel ravimijääkide sisaldustel on lämmastikuärastus limiteeritud. Lõputöö eesmärgiks on uurida, kuidas rakendada lämmastikuärastuse protsessi efektiivseks veekäitluseks liikuvate kandjatega biokile süsteemides. 

Laboratoorse töö maht on ca 60%. Laboratoorne töö toimub Kolloid- ja Keskkonnatehnoloogia reoveelaboris. Laboritöö käigus tehakse reaktoris ja annuskatsetena lämmastikuärastuse kiirust mõõtvaid katseid. Põhilised määratavad parameetrid on NH4+-N, NO2--N, NO3--N, redoks, pH, lahustunud hapnik.

Lõputöö kuulub Euroopa Komisjoni Horisont projekti „Baltimeremaade veekvaliteedi tõstmine mikrosaasteainete eemaldusel tõhustatud protsessides“.

Juhendaja: Ivar Zekker (ivar.zekker@ut.ee)

Töö hõlmab teaduskirjandusega tööd ning andmeanalüüsi. Huvi korral kirjutada juhendajale, kes selgitab täpsemalt.

Juhendaja: Mikk Espenberg (mikk.espenberg@ut.ee), kodulehekülg https://geograafia.ut.ee/et/sisu/keskkonnamikrobioloogia-tooruhm

Töö hõlmab endas muuhulgas (välitöid), laboratoorset tööd ja andmeanalüüsi. Huvi korral kirjutada juhendajale, kes selgitab täpsemalt.

Juhendaja: Mikk Espenberg (mikk.espenberg@ut.ee), kodulehekülg https://geograafia.ut.ee/et/sisu/keskkonnamikrobioloogia-tooruhm

Töö hõlmab endas muuhulgas (välitöid), laboratoorset tööd ja andmeanalüüsi. Huvi korral kirjutada juhendajale, kes selgitab täpsemalt.

Juhendaja: Mikk Espenberg (mikk.espenberg@ut.ee), kodulehekülg https://geograafia.ut.ee/et/sisu/keskkonnamikrobioloogia-tooruhm

Mikroobikoosluse uurimise abil säästlike meetodite väljatöötamine, rakendamine ja parendamine erinevates keskkondades
Töö hõlmab endas muuhulgas proovivõttu, laboratoorset tööd ja andmeanalüüsi. Huvi korral kirjutada juhendajale, kes selgitab täpsemalt.

Juhendaja: Mikk Espenberg (mikk.espenberg@ut.ee), kodulehekülg https://geograafia.ut.ee/et/sisu/keskkonnamikrobioloogia-tooruhm

Töö hõlmab endas muuhulgas (välitöid), laboratoorset tööd ja andmeanalüüsi. Huvi korral kirjutada juhendajale, kes selgitab täpsemalt.

Juhendaja: Mikk Espenberg (mikk.espenberg@ut.ee), kodulehekülg https://geograafia.ut.ee/et/sisu/keskkonnamikrobioloogia-tooruhm

Töö hõlmab endas muuhulgas laboratoorset tööd ja andmeanalüüsi. Huvi korral kirjutada juhendajale, kes selgitab täpsemalt.

Juhendaja: Mikk Espenberg (mikk.espenberg@ut.ee), kodulehekülg https://geograafia.ut.ee/et/sisu/keskkonnamikrobioloogia-tooruhm

Töö hõlmab endas muuhulgas (välitöid), laboratoorset tööd ja andmeanalüüsi. Huvi korral kirjutada juhendajale, kes selgitab täpsemalt.

Juhendaja: Mikk Espenberg (mikk.espenberg@ut.ee), kodulehekülg https://geograafia.ut.ee/et/sisu/keskkonnamikrobioloogia-tooruhm

1.-15. oktoobrini on magistrantidel ja doktorantidel teatud uurimisteemaga võimalik kandideerida Tallinna linna Raestipendiumile. Valik geoloogia ja keskkonnatehnoloogiaga seotud teemadest on toodud allpool. Kandidaadi esitamise õigus on üliõpilase struktuuriüksusel ja juhendajal, seega kui leiad juhendaja sobivale teemale, saad osaleda stipendiumikonkursil. Loe stipendiumi kohta lähemalt siit.

Tallinna süsinikuneutraalsuse saavutamise võimaluste analüüsimine. RPB 

Hoonete kliimakindluse uurimine, selle põhjal renoveerimis- ja rekonstrueerimissuuniste väljatöötamine. RPB 

Katuse- ja vertikaalhaljastuse näidisprojektide seire meetodid. RPB 

Kliimakindlate ja kliimamuutustega kohanemist toetavate ja haiguskindlate taimeliikide väljaselgitamine ja kasutamine. RPB  

Soojussaarte ja mikrokliima süsteemne uurimine. RPB 

Sademevee kui ressursi optimaalsema kasutamise võimaluste (uue rohe-ja sinitaristu loomiseks, kastmiseks, hoonesisestes süsteemides) väljaselgitamine. RPB 

Ringmajanduse võimalused ja praktikad. RMO  

Jagamismajanduse võimalused ja praktikad. RMO  

Jäätmejaama ümberkujundamine ringmajanduskeskuseks. RMO 

Suletud Pääsküla prügila võimalikud kasutusotstarbed. RMO  

Suletud Pääsküla prügila järelhoolduse analüüs. RMO 

Eesti kodumajapidamistes tekkiva tekstiilijäätme olemus ning selle taas- ja korduskasutus/ringlussevõtu potentsiaal. RMO  

Tekstiilijäätmete tööstuslik ümbertöötlemine - praktikad ja võimalused. RMO  

Suurjäätmetest tekkiva tekstiili kordus- ja taaskasutusvõimalused, kuidas edendada suurjäätmete mahus oleva tekstiili ringlusesse suunamist. RMO  

Tallinna (või Harjumaa) tootmisjääkide kaardistamine ning tekkinud jäätmete ringlussevõtu võimalused/võimekus. RMO  

Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise võimalused täna ja tulevikus. RMO  

Ehitus- ja lammutusjäätmete kasutamine ehitamisel – praktikad ja võimalused. RMO  

Jääkreostusobjektid Tallinna linnas ja nende likvideerimise/saneerimise võimalused. RMO 

Korduskasutusnõude ja erinevast materjalist ühekorranõude elutsükli analüüsid (LCA). RMO 

Tallinnas tekkivate biojäätmete potentsiaal linna hoonetes ja ühistranspordis kasutatava maagaasi asendamisel. RMO 

Linna territooriumil asuvate sademeveekraavide hoolduspõhimõtete väljatöötamine. LTKO 

Sademevee immutamise võimalikkus arvestades piirkonna kliimat ning geoloogiat. LTKO 

Loodus- ja tehiskivide kasutamine, asukohad ja konstruktsioonid. TKNO 

Keskkonnakampaaniate mõju sihtgrupi käitumismustrile. KKHO 

Tallinna veekogude (allikad, ojad, jõed, järved jm) seisundi uuringud. HKO 

Keskkonnaindeksi kasutamise võimalikkuse analüüs Tallinnas. HKO 

RPB – rohepöörde büroo

RMO – ringmajanduse osakond

LTKO – linnakeskkonna ja taristu kavandamise osakond

TKNO – taristu kvaliteedi nõuete osakond

KKHO – kaasamise ja keskkonnahariduse osakond

HKO – haljastuse ja keskkonnaosakond