Autor:
Oscar Miyamoto

Näitus „Ellujäämise poeetika“ toob meieni hävimisohus loomade omailmad

Tartu Ülikooli professori Timo Marani juhitud erialadevahelise teadusprojekti ja magistrikursuse tulemusel sündis eri žanreid ühendav üliõpilastööde näitus, kus saab tutvuda loomade omailmaga. Kursusel põimiti kokku semiootika, loodusteadused ja loovuurimise meetodid. 9. mail Jakobi 2 õppehoone trepigaleriis avatud näitus on osa kirjandusfestivali Prima Vista ja Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 programmist ning jääb avatuks 20. juunini.

Liikide massiline väljasuremine on üks üleilmse keskkonnakriisi kurvemaid ilminguid. Sageli ei jõuagi me kaduvaid liike tundma õppida ning meie kultuuris puuduvad neid käsitlevad kujutised ja väljendusviisid. Seega ei ole keskkonnakriis ainult loodusteaduste teema, vaid hõlmab ka kultuuri süvamustreid, tekste ja tõlgendusi, mis on vajalikud looduse muutuste mõistmiseks.

Üliõpilastööde näitus „Ellujäämise poeetika“ sündis erialadevahelise teadusprojekti ja kahel õppeaastal väldanud magistrikursuse „Omailmaanalüüs ja loomade representatsioonid“ tulemusel. Kursusel ühendas Tartu Ülikooli ökosemiootika ja keskkonnahumanitaaria professor Timo Maran semiootikas tuntud Jakob von Uexkülli omailmateooria loodusteaduslike teadmistega teistest liikidest ja loovuurimise meetoditega. Omailmateooria kirjeldab loomaliikide subjektiivset maailma ja selle tähendust eri elusolendite vaatenurgast. Näitusel esitletavate kunstiteoste ühine eesmärk ongi väljendada hävimisohus loomade omailmu kultuuriliste vahenditega. Publiku ette jõuab kolmteist üliõpilaste loodud teost eri žanritest: luule, maalid, kunstilised objektid, heli- ja videoinstallatsioonid.Professor Timo Maran ütles enda kokkupandud näitust kirjeldades: „Meie peamine soov on näidata, kuidas teaduse ja loovuse ühendamine võimaldab anda edasi oskusi, mille abil saab meist igaüks kujundada uusi ja kestlikumaid kultuurimustreid.“

Näituse avas ingliskeelne vestlusring, kus arutleti ellujäämise poeetika, ohustatud liikide, teaduse ja loovkultuuri seostamise ning kaasavate õppemeetodite teemal. Arutelus osalesid üliõpilased Marta Kucza, Robertho Paredes ja Oscar Miyamoto, professor Timo Maran ning Tallinna Ülikooli kunstide didaktika lektor ja kunstnik Jane Remm.

Projekt ja näitus „Ellujäämise poeetika” kuuluvad rahvusvahelise kirjandusfestivali Prima Vista ja Tartu 2024 programmi. Loengukursuse metoodika väljatöötamine on osa Eesti Teadusagentuuri uurimisgrandist „Ohustatud liikide tähendused kultuuris: ökoloogia, semiootiline modelleerimine ja retseptsioon“, mille raames toimub 5.–7. juunil 2024 konverents „Väljasuremise jäljed: liigikadu, solastalgia ja taastumise semiootika”, mis pöörab tähelepanu väljasuremise kultuurilistele, subjektiivsetele ja semiootilistele tahkudele. Loodusloovusfestivali osaks oleval konverentsil pööratakse tähelepanu väljasuremise kultuurilistele, subjektiivsetele ja semiootilistele tahkudele. 

Soovitame lugeda lisaks Jaak Tombergi ja Triinu Laane vestlust teemal „Ellujäämise kunstid”.

Fotol on detail Oscar Miyamoto näitusetööst „Mälupüüdja“.

Image
prima vista logo
Image
Tartu2024 logo
Ajakirjanike vestlusring

Keerukate teemade selgitamisel on teadlased ajakirjanikele väga oodatud partnerid

arutelu konverentsil Meie valik ja selle tagajärjed: 20 aastat Euroopa Liidus

Suvine kestlikkuse infokiri annab mõtteainet ühiskonda mõjutavate otsuste langetamiseks

Sylvester Ikenna Ofili kaitseb doktoritööd „Geochemistry and depositional environments of two black shale formations: the Baltoscandian Cambrian-Ordovician Alum Shale and the Cretaceous Lokpanta Oil Shale“

17. juunil kell 14.15 kaitseb Sylvester Ikenna Ofili geoloogia erialal doktoritööd „Geochemistry and depositional environments of two black shale formations: the Baltoscandian Cambrian-Ordovician Alum Shale and the Cretaceous Lokpanta Oil Shale“ („Kambriumi-ordoviitsiumi vanusega Baltoskandia alum-kilt ja kriidi vanusega Nigeeria Lokpanta põlevkivi: kahe musta kilda geokeemia ja tekkekeskkond“).