Magdaleena Männik kaitseb doktoritööd „Groundwater vulnerability assessment in confined aquifers: modifying the DRASTIC method for aquifers covered by Quaternary deposits“

21. novembril kell 12.15 kaitseb Magdaleena Männik geoloogia erialal doktoritööd „Groundwater vulnerability assessment in confined aquifers: modifying the DRASTIC method for aquifers covered by Quaternary deposits“ („Põhjavee kaitstuse hindamine kvaternaarisetetega kaetud põhjaveekihtides kasutades kohandatud DRASTIC meetodit“).

Juhendajad:
kaasprofessor Enn Karro, Tartu Ülikool
Andres Marandi, Eesti Geoloogiateenistus
professor Alar Rosentau, Tartu Ülikool

Oponent:
professor Christoph Neukum, Federal Institute for Geosciences and Natural Resources (Saksamaa)

Kokkuvõte

Põhjavesi on oluline maapõueressurss, mis toetab ökosüsteeme ja põllumajandust ning on peamine joogiveeallikas ligi poolele maailma elanikkonnast. Samas on põhjaveekihid tundlikud reostusele, mis võib sinna jõuda intensiivsest põllumajandusest, linnastumisest ja tööstusaladelt. Põhjavee kaitstust on eriti keeruline hinnata piirkondades, kus põhjaveekiht on surveline ja kaetud mitmekesiste kvaternaarisetetega. Doktoritöö kohandab rahvusvaheliselt tuntud DRASTIC-metoodikat, et see sobiks paremini kasutamiseks Eesti ja teiste endiste jäätumisalade hüdrogeoloogilistes oludes. Kolme peamise parameetri (vee sügavus, pinnakatte tüüp ja paksus) muutmise kaudu töötati välja uus metoodika, mis arvestab põhjavee kaitstuse hindamisel kvaternaarisetete kaitsvat rolli ning põhjavee survetaseme mõju. Uut metoodikat testiti kolmel uurimisalal Eestis ja ka Eesti-Läti piiriülesel alal. Selgus, et just kvaternaarisetete tüüp ja settekihi paksus on põhjavee kaitstuse kujunemisel määrava tähtsusega. Uus lähenemine on täpsem kui Eestis seni kasutusel olnud käsitsi koostatud põhjavee kaitstuse kaardid ning sobib ka piiriüleseks koostööks. Ka lisati põhjavee kaitstuse mõju hindamisse ka maakasutuse mõju ja leiti seeläbi alad, kus madal loodusliku kaitstuse ning intensiivse inimmõju kooslus suurendavad reostumise riski. Doktoritöö tulemused näitavad, et uus metoodika sobib hästi hindama kaheosalisi süsteeme, kus peamine põhjaveekiht paikneb mitmekesiste kvaternaarisetete all. Uurimus pakub praktilist, teaduspõhist ja ajakohast lahendust, millega saab asendada Eestis seni kasutusel olnud manuaalse kaitstuse hindamise metoodika. Uus lähenemine võimaldab põhjavee kaitstust hinnata tõhusamalt ja objektiivsemalt, aidates seeläbi paremini tagada puhta joogivee säilimist ja kestliku veemajanduse planeerimist.